Messing vs. pronks vs. vask: Vask: peamised erinevused.

Nagu eelnevalt mainitud, on neil metallidel palju omadusi, mis neid eristavad. Selguse huvides liigitame need erinevused mitmesse kategooriasse.

Saadaval olevad sulamid

Messingisulamid
Messing on mitmekülgne ja seda on mitmesuguseid sulameid, sealhulgas:

• Sulam 260 (padrun messing): Tuntud suurepärase külmtöötlemise poolest, kasutatakse seda autotööstuses, laskemoonas ja kinnitusdetailides.
• Sulam 272 (kollane messing): Sisaldab umbes 33% tsinki, mis muudab selle ideaalseks tööstuslikuks kasutamiseks.
• Sulam 330: Pakub head mehaanilist töödeldavust ja madalat pliisisaldust, sobib torustikuks.
• Sulam 353 (kellamessing): Sobib suurepärase töödeldavuse tõttu ideaalselt suure täpsusega kellaosade valmistamiseks.
• Alloy 360: Kõige levinum messingiklass, mis on tuntud oma mehaanilisuse ja sobivuse poolest liitmike, kinnitusdetailide ja ventiilide jaoks.
• Sulam 464 (mereväe messing): See on tuntud oma korrosioonikindluse poolest, talub temperatuurimuutusi ja on kasulik mitmesugustes rakendustes.
  
  

Pronksisulamid
Pronks on saadaval ka mitmes kvaliteediklassis, sealhulgas:

• Sulam 932: Kõrge pliidiga pronks, mida kasutatakse seibide ja pukside valmistamiseks.
• Sulam 954: Alumiiniumpronksisulam tööstus- ja paigaldusrakenduste jaoks.

Vase sulamid
Vask on teine võimalus kiirprototüüpide valmistamisel tavaliste sulamitega, nagu nt:

• Sulam 101: Hapnikuvaba vask, millel on kõrge plastilisus ja juhtivus.
• Sulam 110: Suurepärase soojus- ja elektrijuhtivusega elektrolüütiline vask.
• Sulam 122: Sarnane sulamile 110, kuid parema keevitatavusega.
• Sulam 145: Telluurvask, millel on suurepärane elektri- ja soojusjuhtivus.

Materjali omadused

Materjalide omaduste mõistmine aitab teie valikuprotsessi. Siin on jaotus:

• Elemendi koostis:

  • Vask: Puhas, looduslikult esinev värviline metall.
  • Messingist: Vase ja tsingi sulam, mis sisaldab sageli pliid ja muid elemente.
  • Pronks: Vase sulam, peamiselt tina, kuid võib sisaldada ka niklit ja alumiiniumi.

• Korrosioonikindlus:

  • Pronks moodustab oksüdeerumisel kaitsva kihi (patina), mis muudab selle korrosioonikindlaks, eriti meres kasutamisel.
  • Vask moodustab samuti kaitsva kihi, kuid laguneb pideval kokkupuutel klooriühenditega.
  • Messingist on madalama korrosioonikindlusega, kuigi mõned kõrge mangaanisisaldusega kvaliteediklassid on paremad.

• Vastupidavus:

  • Pronks on tugev ja paindumiskindel, samas kui vask on paindlik, kuid vastupidav.
  • Messingist on võrreldes kahe teise metalliga altimad pragudele.

• Kaal:

  • Messingist on kõige kergem umbes 8720 kg/m³, millele järgneb pronksist (7400 kuni 8900 kg/m³), kusjuures vask mis on kõige raskem 8930 kg/m³.

• Töödeldavus:

  • Vask pakub tänu oma paindlikkusele paremat töödeldavust, samas kui messingist ja pronksist on vähem töödeldavad.

• Keevitatavus:

  • Kõiki kolme metalli saab keevitada, kuid vask ja messingist on pronksiga võrreldes paremini keevitatavad.

Juhtivuse erinevused

• Elektrijuhtivus: Vask on 100% juhtivusega, messing umbes 28% ja pronks umbes 15%.
• Soojusjuhtivus: Pronks juhib 229-1440 BTU/hr-ft²-°F, millele järgneb vask 223 BTU/hr-ft²-°F ja messing 64 BTU/hr-ft²-°F.

Tugevuse erinevused

• Tõmbetugevus: Kõige tugevam on pronks (350 kuni 635 MPa), sellele järgneb messing (338 kuni 469 MPa) ja vask 210 MPa juures.
• Mahtuvus: Pronks on samuti esikohal (125-800 MPa), messing järgneb (95-124 MPa) ja vask on kõige vähem (33,3 MPa).

Välimus ja puudutus

• Värv: Messing on kollakas-kuldse tooniga, pronks aga punakaspruun, mis sarnaneb vasega, kuid on tuhmem. Värskelt paljastunud vask on erilise värvusega.
• Kõvadus: Brinelli kõvadusskaalal on vask 35 punkti, messing jääb vahemikku 55-73 ja pronks 40-420, mis teeb pronksist kõige kõvema.

Hinnakujundus

Messingi, pronksi ja vase hinnad varieeruvad sõltuvalt nende kvaliteediklassidest ja sulamitest. Üldiselt on vask kõige kallim, sellele järgneb pronks, samas kui messing on tänu suuremale tsingisisaldusele kõige odavam.